Lutserni pulber

Lutserni kasutatakse diureetikumina, vere hüübimise suurendamiseks ja eesnäärme põletiku leevendamiseks. Seda kasutatakse ka ägeda või kroonilise tsüstiidi korral ning seedehäirete, sealhulgas kõhukinnisuse ja artriidi raviks. Lutserni seemnetest tehakse mähis ja kantakse paikselt paisete ja putukahammustuste raviks. Lutserni kasutatakse peamiselt toitva, tooniku ja leelistava ürdina. Seda kasutatakse normaalse elujõu ja jõu suurendamiseks, isu ergutamiseks ja kaalutõusu soodustamiseks. Lutsern on suurepärane beetakaroteeni, kaaliumi, kaltsiumi ja raua allikas.
Lutsern on rikas klorofülli poolest, mida on neli korda rohkem kui tavalistes köögiviljades. Üks lusikatäis klorofüllipulbrit võrdub ühe kilogrammi köögivilja toitainetega, seega võite ette kujutada, et see on looduslikult ja puhtalt toitaineterikas ning aitab oluliselt parandada inimkeha tervist. See hoiab ära kortsude tekkimise ja aitab võidelda vananemise vastu. Lisaks on lutsernis sisalduv klorofüll rikas antioksüdantide poolest, mis on osutunud tõhusaks vabade radikaalide eemaldamisel.
Lutsern on toitev, maitsev ja kergesti seeditav ning seda tuntakse kui "söödataimede kuningat". Värske rohi esimesest õitsemisest kuni õitsemisfaasini sisaldab umbes 76% vett, 4,5–5,9% toorvalku, 0,8% toorrasva, 6,8–7,8% toorkiudu, 9,3–9,6% lämmastikuvaba nõrgvett, 2,2–2,3% tuhka ja mitmesuguseid aminohappeid. Lutserni põlde saab otse karjatada, kuid rohelised varred ja lehed sisaldavad saponiini, mis takistab kariloomadel liiga palju tursehaigust söömast. Seda saab teha ka siloks või heinaks. Esimene värske rohu saak niidetakse siis, kui umbes 10% vartest avab oma esimesed õied alates pungade ilmumisest kuni esimese õitsemisfaasini, mis on õrnem ja suurema toiteväärtusega. Liiga vara niidetud saagikus on madal ja hilja niidetud varre puitumine suureneb ning lehti on lihtne kaotada.